Alates kolmapäevast etendub Kultuurikatlas Jan Uuspõllu retrosatiiriline ühemehetükk „Pingviin ja raisakass”, tegemist on Mihkel Muti samanimelise raamatu lavaversiooniga.
1992. aastal ilmunud raamatus vaatles Mutt läbi peategelase Effi silmade Eesti elu ühel 1991. aasta kevadpäeval, kirjeldas tema kulgemisi ja kohtumisi ning nende kaudu talle omase irooniaga kaasaja meeleolusid ja ootusi. 2015. aasta suvel mõjub see kõik suuremalt jaolt retrona, mille teravuste tajumiseks peab kuigipalju tollast aega mäletama või lihtsalt Muti kui proosakirjaniku vaatluslaadiga haakuma.
Peab siski ütlema, et tükis on ka kohti, mis klapivad tänapäevaga. Aga tõesti – valuuta ja välispass on oma aja lapsed ning seetõttu jääb osa huumorist lihtsalt ajale jalgu. Kuid sketš hamburgeriga on ajatu, mida kinnitas ka publiku reaktsioon. Tükk seisab koos Jan Uuspõllu talendi toel. Ta on teinud monotükke piisavalt palju ja kaua, et mitte alt vedada. Kasuks tuleb ka tõik, et ta on end kollektiivsesse alateadvusse mänginud ühe Eesti mehe arhetüübi esindajana. Kokkuvõttes on „Pingviin ja raisakass” midagi vanemale põlvkonnale, kes veel mäletab neid aegu ja meeleolusid.
Allikas: Eesti Päevaleht