Elu ilma Bentleyta

Kas mäletate, kuidas veel 15 aastat tagasi tundus pea igale vähegi ettevõtlikule eestlasele, et ka temast võib saada miljonär? Paari aasta pärast sõidan Bentley luksusautoga ja teisiti see ei hakkagi olema, sai mõeldud ja pandud peakat kauboikapitalismi. Bentley roolis väljus sellest seiklusest vaid mõni üksik. Enamuse jaoks osutus tundmatu hüppamiskoht pigem Serena veepargi musta toru sarnaseks – kolinaga ja tippkiirusel kukkumine karmi reaalsusesse nii, et Bentley nimi ei tulnud pärast enam meeldegi.

Aga mõnel oli vähemalt lõbus sõit! Kuigi pikad linad jäid saamata, sai vähemalt pika liu!

Üks selliseid oli ka Henrik Normann. Ka tema tahtis Bentleyt, aga pole siiani saanud. Henriku liug oli kindlasti üks kurvikamaid. Vahepeal tundus, et ümberringi ei vahutagi kloorivesi vaid hoopis šampanja. Sõit viis peadpööritavatest paksude rahapakkide ja saledate naistega tihedalt sisustatud buumidest sügavatesse kriisidesse, mis varitsesid juba järgmise kurvi taga.

Oma esimeses püstijalasoolos “Elu ilma Bentleyta” vaatab Henrik Normann üdini ausalt oma senisele elule tagasi läbi ainult talle omase huumoriprisma ja paneb vaatajad naerma nii iseenda kui meie kõigi üle.